Konkursi tulemused

Eesti Kurtide Liidu korraldatud joonistus- ja fotokonkursi tulemused on teada.
Tulemustega saab tutvuda SIIN .

Allikas: Eesti Kurtide Liit

Täna, kaks aastat tagasi

1.märtsil 2007 seadustati Eestis eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel.

Keeleseaduses on järgmised lõigud:

§ 1. Eesti keele staatus(3) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.(4) Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut.

§ 2. Võõrkeel(1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.

§ 4. Eesti keele kasutamise õigus (1) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes.

(11) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktide sätestatud korras.

§ 21. Seaduse reguleerimisala(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, samuti käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.

Tallinna linn võimaldab aastas AINULT 16 tundi tõlketeenust. Kas seda on vähe või palju?

Hoiame oma ilusat eesti viipekeelt!

Hoiame ilusat eesti keelt!

Eesti hümn

Eesti hümni saab laulda ka viipekeeles. Hümni laulame viipekeeles alati kooli aktustel.

Eile, 20.veebruaril tõi Andrus Veerpalu Eestile suusatamise MMilt kuldmedali. Õhtul toimus autasustamise tseremoonia, kus mängiti Eesti hümni ja kõige kõrgemale tõusis Eesti lipp.

Tulemas on Kurtide Olümpiamängud (septembris 2009). Kui meie sportlane võidab, saab viipekeeles oma hümni laulda, milline uhke tunne on osata viipekeeles laulda.

Eesti hümni saatel heisatakse iga päev Pikk Hermanni tornis Eesti lipp.

Viipleme koos kaasa.

Amet, millest Eestis võib unistada

Meie tundide teemaks on praegu TÖÖ, TÖÖHÕIVE, TÖÖPUUDUS, kõik tööga seotud tegevused ...
Huvitav on teada, millisel ametikohal töötavad kurdid või teised kuulmispuudega inimesed mujal maailmas.

Mark Kite on tuletõrjujate ülemus. Tuletõrjuja ametiga on seotud Marki vanaisa, isa ja vend. Isegi Marki poeg, Mark jr, kes samuti on kuulmispuudega, on tuletõrjuja. Lapsepõlves mõtles Mark, et temast küll tuletõrjujat ei saa. Vanaisa oli see, kes innustas Marki seda ametit õppima.
5.jaanuaril 2009 valiti ta üksmeelselt tuletõrjujate juhiks. See oli üllatus Markile.
Mark ise sündis peaaegu kurdina, kuid kasutab kuuldeaparaate. Mark loeb suurepäraselt huultelt. Ta suhtleb teiste kurtidega viipekeeles. Kuuljatega suhtleb Mark kõnekeeles.
Mark kasutab töökaaslastega suheldes õnnetuskohal või mürarohketes kohtades kokkuleppelisi viipemärke.
Huvitav on see, et kui Mark öösel tööl puhkab ja on tuletõrjehäire, siis hakkab tema voodi vibreerima. Tavaliselt on Mark esimesena auto juures ja on aeg minna tuld kustutama.

Kaks korda aastas toob Mark Lääne-Pennsylvania kurtide koolide õpilasi tuletõrjeüksusesse. Õpilased tutvuvad tööga. Nad pesevad ja vahatavad tuletõrjeautosid ning tutvuvad tulekustutussüsteemidega. Nii võib välja kasvada järgmine põlvkond tuletõrjujaid.

On teada, et Ameerika Ühedriikides on umbes 50 kuulmispuudega tuletõrjujaid.

Vaata VIDEOT ( alt 3. video). VAJUTA pildile.

Karude viipekeel?

Infomeedia

Siin on uudiste WEB TV-d. Vajuta LOGOLE ja vaata uudiseid.

My Deaf Life

Heleni kooli endine õpilane Mari elab juba aastaid Inglismaal. Mari edastab infot uue portaali kohta ja rahvusvahelises viipekeeles. MyDeafLife kajastab kurtide elu. Vajuta pildile ja uuri lähemalt.